Heleni ja Annika memuaarid 2012. aasta RALLYST!

4-11. augustil toimus Poolas European RALLY 2012 ehk Euroopa Maanoorte Suveseminar, kandes seekord teemat: „Reach Your Potential! Developing Youth Leadership in Rural Communities“ (Saavuta oma potentsiaal! Noorte juhtimisoskuste arendamine kohalikus kogukonnas). Üritus leidis aset Lääne-Poolas, väikeses linnakeses Žerkowis. Kokku olid tulnud järgmiste noorteorganisatsioonide esindajad üle Euroopa: Landjugend, Young Farmers ja 4H. Eesti 4H-d käisid esindamas Helen Siska ja Annika Rohi Aravete Mad House klubist, loomulikult oli kohal ka RYE aseesimees Kadri Toomingas Jäneda JAH klubist. RALLY-t korraldab Rural Youth Europe (RYEurope) ehk Euroopa Maanoorte Ühendus, mis on asutatud 1957. aastal. See on katusorganisatsioon noorteorganisatsioonide töö edendamiseks ja noorte elu aktiviseerimiseks maapiirkonnas. Eestlaste jaoks algas reis juba 3. augustil. Tallinnas istuti kell 12.45 bussile ning asuti 22 tunnisele reisile Poznani läbi Läti ja Leedu, koguni 3 erineva luksusliku bussiga (Lux Express ja Simpel Express) – pehmed toolid, ekraanid istmete sees, tasuta kuumad joogid.

Esimene päev, 4. august. Reis oli muidugi väsitav ja jalad istumisest nii paistes, et isegi kingad ei mahtunud enam jalga, kuid Poznani bussijaama jõudes oli tuju ikka väga hea. Seal pidime oma asjadega veidike seiklema rongijaama (kusjuures, Annikat ei saadud kätte ja helistati „hädaabi numbrile“ ehk Annika abikaasale Eesti, kes meile siis ütles, et peame ise jalgsi oma kohvritega hoopiski raudteejaama minema. Rongijaama jõudmine polnud eriti raske, kuna Poznani linn on väga hästi varustatud suunamärkidega. Rongijaamas veidike segaduses olles, kus me peame ootama, saime lõpuks kokku Rally meeskonna liikmetega. Olime esimesed, kes kohale jõudsid ning pidime veidike ootama ka teisi Rallyl osalejaid. Mõlemal oli veidike närv sees, sest paljud grupid olid tulnud kohale täis meeskonnana, see tähendab, et 5liikmeliste meeskondadega, kuid eestlased olid ainult kahekesi. Tekkis väike rääkimise hirm, aga selle purustasid kohe sloveenlased ja inglased, kes sõbralikult meiega suhtlema tulid. Nimelt lootsid nad kohata oma vanu Rally sõpru... Kui kõik rahvas oli kokku saadud, sõidutati meid väiksesse linna nimega Žerkow. Kohale jõudes märkasime kohe suuri siniseid basseine, mis asetsesid meie elamiskoha kõrval.

Maja, kus siis kõik ööbisid, nägi välja nagu üliõpilaste ühiselamu, kuid meie meelest täitsa OK! Enne tubadesse paigutamist pidid kõik ära andma oma sõidupiletid, marsruudid kodukohast lennu-bussijaama jne, sõidukulude hüvitamiseks. Siis jagati kätte meie pluusid ja kotid koos vaja minevate asjadega. Kuna olime esimene kohalesaabuv grupp, saime kohe kätte toavõtmed ja võimaluse valida omale meelepärane voodikoht. Teine bussi täis inimesi saabus alles õhtul kell 8. Kui oma asjad saime tubadesse ära jaotatud, siis hakkasime ringi vaatama ning suhtlema inimestega.

Meid ootas ka lõunasöök, mis oli üsna kesine. Ainult üks kausi täis suppi ja paar saia. Mõtlesime kohe, et kui selline söök hakkabki olema, siis peab poes käima lisavarude järgi. Aga õnneks, meid võeti kuulda ning toidukorrad paranesid märgatavalt. Esimese päeva ülesanne oli valmistada enda riiki ja oma organisatsiooni tutvustav poster.

Meie olime tublid ja tegime selle valmis kodutööna, seega oli meil vaba aega, et suhelda teistega. Pean siinkohal mainima, et jätkuvalt olid meie sõpradeks inglased: Paul, Gareth ja Russell. Õhtul kui meiega lisandus veel inimesi, siis oli kogu Rally rahvas koos. Ajakavas kella üheksa aeg hakka meil siis nn jää purustamise mängud, mis toimusid muruplatsile asetatud suures-suures valges telgis. Need on mängud, kus kõik saavad kõikidega tuttavaks. Öö möödus rahulikult, uni oli magus ja hea. Teine päev, 5. august Žerkowis algas väga varakult. Ajakavas oli ettenähtud, et kell 7.30-08.30 saab süüa ning peale seda algavad tegusad töötoad. Selleks, et olla virk ja kraps, pidi end juba enne seitset üles ajama. Hommikusöök söödud, pidime selga panema oma pidulikud rahvariided. Algas pidulik Rally 2012 avatseremoonia.

Esinesid Poola noored rahvatantsijad, Rally meeskonnas kaasalööv tuntud laulja-näitleja Antonio ning ka kuulus „Chuck Norris“.

Lisaks olid kohal tähtsad ninad nagu rahastajad ning tähtsate organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse inimene. Naerda sai palju ning korraldus oli väga-väga hästi tehtud. Peale suurt etendust suundusime meie maja ees olevale muruplatsile, kus toimusid gruppide pildistamised – riigilippude ja rahvuslike riietega. Lõpuks oli meid kokku umbes 75. Peale lõunat algasid töötoad. Alustati gruppide moodustamise mängudega. Pärast õhtusööki hakkasid kõik valge telgi juures askeldama, kuna kella üheksa aeg algas seal rahvusvaheline kohvik - International Buffee.

See tähendab, et iga riik toob kaasa oma rahvustoitu, lisaks jagatakse veel oma organisatsiooni tutvustavaid brošüüre, pastakaid jms. Meie eestlased viisime sinna Kalevi komme, šokolaadi, kalja, limonaadi, kodus tehtud leiba ja Tallinna kilu. Selle õhtu käigus saime väga suure ülevaate, missuguseid toite ja jooke erinevad riigid armastavad. Peale seda algas spetsiaalselt Rally rahva jaoks avatud baariruumides igaõhtune tantsupidu, kus käis mõnus muusika ja sai rahvaga suhelda. Kolmas päev, 6. august algas samuti väga vara. Peale hommikusööki ja iga hommikust „Rise and Shine`i“ ... tõuse ja sära… algas tihe päev.

Alustasime sissejuhatusega juhtimisse. Võib öelda, et kogu programmi töötoad olid ülesehitatudki juhtimise teemadel. Arutasime meeskonna juhi plusse ja miinuseid, saime teada erinevaid liidri ehk juhi stiile. Õhtuks pidime tegema ka ühe etteaste oma grupiga. Grupid jaotati kaelakaardil olevate tingmärkide alusel. Esinemised olid väga lõbusad ning koomiliselt lahendatud. Peale konverentsi liikusid iga maa grupiliikmed oma tubadesse ning toimus tagasiside andmine. See toimus läbi interneti, kus me pidime ära märkima päeva plussid ja miinused ning mida me antud päevast õppisime. Peale seda liikusid grupijuhid ehk liidrid, kelleks meil oli Annika, igaõhtusele liidrite koosolekule, kus anti tagasisidet Rally korraldusmeeskonnale ja saadi ülevaade järgmise päeva programmist. Pärast algas õhtusöök ning jälle õhtune tegevus ehk rahvusvaheline õhtu. Enne reisi anti meile ülesanne, kus me pidime panema kokku oma riiki ja organisatsiooni tutvustava esinemise. Selles õhtul esinesidki esimesed riigid. Lauldi, tantsiti, näidati powerpointi ja räägiti palju oma riigist. Õhtu oli väga-väga tore täis tantsu, mänge ja ohtralt inglise keelt…

Neljas päev, 7. august oli ekskursiooni päev. Hommik algas varakult, päev oli küll veidi tuuline kuid see eest soe ja päikeseline. Peab ära märkima, et meie tervise eest hoolitseti hästi. Meile jagati igapäev pooleteiseliitrised veepudelid, et me kuumarabandust ei saaks. Meie ekskursiooniks oli 20 km pikk kajaki sõit, mis pidi olema 4 tundi, kuid ka matkajuhtide üllatuseks löödi ümber 4 tunnine rekord. Meie Rally osalejaid said hakkama isegi vähem kui 3,5 tunniga. Vaatamata vastutuulele ja laugele jõele (meie mõistes veidi igavavõitu jõele) oli kajaki sõit oli väga lõbus ja andis hea kogemuse. Enne matka jagati meile toidukotikesed ja pudel veega. Aga päris paljud unustasid oma toidukotikesed bussi ning kõht läks üsna tühjaks. Annikal aga õnnestus kiiruga paar müslitahvlit taskusse pista, mida ta siis oma soomlasest paadinaabri Lauraga jagas. Rahvas oli lõbus… käte väsimusest hoolimata lauldi ning pritsiti üksteist. Siiski ootasime kõik sõidu lõppu. Peale matka bussi juurde minnes nopiti tee ääres juba valminud poola õunu (nimelt valmivad puuviljad seal tunduvalt varem). Bussi jõudes olime väsinud ja paljudel oli hoolimata kreemitamisest kätel-jalgadel tõsine päikesepõletus… Meid eesti inimesi aga see päike ei ohustanud.

Peale seda jätkus meie ekskursioon ühte kohalikku tapamajja, mis oli ühtlasi ka selline turismi koht, mis pakkus ööbimise ja pulmapidamise võimalust. Seal ei näidatud meile otseselt tapamaja tegevust (hügieeni nõuete tõttu), vaid näidati selle asutuse valdusi ning räägiti juurde natuke ajaloost. Kaua-kaua oodatud söögipausi saime lõpus ka maitsta selle kompanii tooteid: grillvorste hapukurgiga, mis oli tehtud küüslaugu marinaadis. Toit oli väga hea ja peale seda suundusime oma nn laagripaika. Jällegi toimus tagasiside andmine ja õhtusöök. Pilt tagasiside ringis istuvatest inimestest oli pisut enam kui kummaline, tundus, et paljud olid justkui püksid ja pluusid selga jätnud…ehk siis nüüd oli näha kajakimatka tõsiseid tagajärgi. Mõnel läks päikesepõletus nii hulluks, et kohalikus haiglas tuli esmaabis käia.

Selle päeva õhtuprogrammis toimus Kauboi pidu. Kauboi peoks olime kodudest kaasa võtnud kostüümid ning selleks õhtuks olid end kõik üles löönud ja ehtsad kauboi riided selga pannud. Õhtuprogramm toimus suures telgis mängides, tantsides... Peole saabusid ka "ehtsad kauboid" ning kuulutasid välja võistluse, mille käigus selgitati välja parim cowboy ja cowgirl. Võistlused olid erinevad: klotsidest torni ladumine, hüppamine ning lassoga farmipoiste püüdmine. Lõpuks said need õnnelikud osalejad ehk tööle kandideerijad tööle "ehtsasse farmi". Parima tulemuse põhjal valiti parim Cowgirl, kelleks osutusin oh üllatust, mina – Helen! Lisaks õpetati meile erinevaid tantse erinevate rahvuste poolt... See oli väga vahva! Tegime palju pilti. Õhtu jätkus jällegi tantsides, suheldes jne … Kusjuures, inglased - kuulsad oma naljade poolest - tulid peole vägagi omanäoliste kostüümidega :) Nad olid üldse väga-väga vahvad kogu Rally jooksul!!! Viiendal (8. august) ja kuuendal (9. august) päeval toimus tõsine töö! Suure aja neist päevadest veetsime valges telgis.. Ka seekord võtsime edasi liidri ja meeskonna teemasid. Tegime erinevaid ülesandeid ja ka etteasteid. Siit ajast alates läksid Annika ja Heleni teed kaheks päevaks osaliselt lahku. Kui Helen osales töötubades, kus tehti muuhulgas ka erinevaid filmiklippe, siis Annika ajas selga oma „kontori“ riided. 9. augustil hakkasid pihta Euroopa Maanoorte Ühenduse (Rural Youth Europe ehk RYEurope) esindajate üldkogu (GA) koosolekud veidi eemal asuvas väga ilusas ja luksuslikus hotellis. Kuna Eesti 4H juhatuse liikmed ei osalenud seekord üldkogul, pidi Eesti 4H-d esindama sellel koosolekul Annika Rohi. Ja loomulikult oli seal kohal ka Kadri Toomingas, kes oli tol hetkel veel RYEurope aseesimees. Sellel koosolekul anti ülevaade, kes ja kust ning kuidas on Rallyle tulnud. Saime teada, et osades riikides kandideeris 5-liikmelisse meeskonda koguni 30 noort inimest. Veel töötati RYEurope ürituste nn Hea Tava ehk reeglistikuga ja valmistuti ette 10. augusti üldkogu koosolekuks ja juhatuse valimisteks. Kokkuvõttes oli väga tore töötada koos erinevate inimestega ja arendada oma inglise keelt. Ka Annika oli nüüd oma krambist üle saamas ja julges juba julgemini rääkida, seda koguni pusides kolme keelt (soome, saksa ja inglise). Peale seda oli jällegi tagasiside andmine, kus seekord osalesid GA-l olevate tiimiliidrite asemel noored ise! Peale õhtusööki algas rahvusvaheline õhtu – seekord siis astusime üles ka meie – eestlased. Ka Annika ja Kadri jõudsid üldkogult napilt enne meie etteastet kohale. Oma ilusates Lehtse Kammerkoorilt laenatud rahvariietes rääkisime, kes me oleme, mis organisatsioonist tuleme, näitasime Eestit tutvustavat videot, laulsime ühiselt 4H laulu ning õpetasime Tuljakut. Nalja tegi neile meie 4H klubi nimi- Aravete Mad House, kuid tundes meid (eriti Helenit), nad enam ei imestanud. Peale rahvusvahelise õhtu programmi veetsid unetud oma aega nagu ikka Rallyl kombeks - tantsides ja lobisedes…

Seitsmes päev, 10. august oli ekskursiooni ja üldkogu (GA) päev. Ekskursioonil tutvuti erinevate Poola farmidega. Valik oli minna mingi farmi (mink on pisike karvane loom), lehma farmi jne. Helen sõitis farmi, kus kasvatati minke. Bussilt maha tulles anti kohe kätte sinised sussid. Seal oli väga puhas keskkond ja ei tohtinud väljast tuua mingeid pisikuid. Selles farmis neid ainult kasvatati, naha maha koorimine toimus teises farmis. Farmi omanik oli väga sõbralik ning kostitas meid pärast hea ja paremaga. Pärast farmi külastust suundusime väikesesse linnakesse. Seal pidime täitma erinevaid ülesandeid ja tegema pilte. Pärast anti meile aega shoppamiseks ja linnaga tutvumiseks. Lõunaks jõudsime tagasi ööbimispaika. Annika, Kadri ja ka mõned teised liidrid ei saanud ekskursioonil osaleda.............................sest........

Toimus Rally üks tähtsaim osa – GA ehk üldkogu koos hääletamiste ja valimistega. See oli küll kõige tõsisem ja raskem tööpäev. Annikale sai osaks suur au, kui tal tuli avaliku sõnavõtuga esitada kandidatuur RYEurope juhatuse esimehe kohale. Palju õnne, Kadri Toomingas´ele, kes valiti ühehäälselt Rural Youth Europe (RYEurope) esimeheks ehk chairmainiks. Peale seda toimus suur grupi tagasiside kogu Rallyst.

Ja oligi käes see viimane õhtu ehk lõputseremoonia piduliku õhtusöögiga. Suleti Poola Rally ning korralduskell anti edasi 2013. aasta Rally korraldustiimile ehk iirlaste kätte. Viimase õhtusöögiga lõputseremoonial ehk Closing ceremony/final dinner toimusid erinevad etteasted, tänamised, osalejatele jagati kätte tunnistused. Kohal oli jällegi fotograaf, kes gruppidest pilti tegi. Peale seda aga pakiti asjad ning esimesed bussid koos osalejatega lahkusid juba alates kella 1st öösel. Oli väga kurb ära saata oma uued sõbrad…

Meie aga koos ülejäänutega lahkusime 11. augustil. Meid viidi Poznani, kus meil (Helenil ja Annikal)oli pool päeva aega meie 24tunnise bussireisini… Lõpuks oli Poznani raudteejaamas jälle sama seltskond koos, kellega kõige esimesena 4. augustil kohtusime: inglased, sloveenlased ja šveitslased ning lisaks üks soomlane. Laulsime veel kõik koos oma head Rally laulu ehk "Shake, shake", kallistasime kõvasti ja jätsime hüvasti esimeste lahkujatega (Kusjuures shake-shake laulu-tantsu tegime ka enne seda lennujaamas, kus nimelt üks turvamees meiega kaasa tantsima hakkas). Nüüd siis mõtlesime, mida edasi teha oma vaba ajaga. Õnneks oli vaba aega ka šveitslastel Luzial ja Erikal ja soomlasel Laural, kellega koos otsustasime minna tutvuma kuulsa Poznani linnaga... Jalutasime, ostsime suveniire ja nänni-riideid oma pereliikmetele.

Kell pool 7 õhtul aga istusime bussi ja alustasime koduteed. Võime öelda, et ega see kergete killast ei olnud. Kuni Varssavini oli kõik OK, saime sirutada oma jalgu, magades kahe ismte peal. Öösel läks aga buss nii täis, et mitte ühtegi vaba kohta ei olnud. Elasime selle öö üllatavalt hästi üle. Bussis oli ka üks lahke eesti mees, kelle nime me isegi ei tea, kuid kes sõbralikult meiega suhtles. Kuna Simpel Expressis ei olnud tasuta kõrvaklappe, siis see lahke eestlane laenas meile enda kõrvaklappe, et me rahulikult "unemuusikat" kuulata saaksime. 12. august.... Lõpuks, tänu Heleni onule ja emale, kes meil Tallinnasse järgi tulid, jõudsime elusalt ja tervelt koju, seda siis kell 20.00 õhtul… Veendusime, et ära käia on hea, aga kodus kõik on kõige parem. Kodus ootas meid pere! Saime ema-isa-õe-venna kui ka laste ja armsa kaasa kalli

Üritus Poolas oli väga suur kogemus meile mõlemale, nii mulle (Helenile) kui ka Annikale. See oli erakordne kogemus tutvuda toredate inimestega, kogeda nii erinevaid emotsioone ja saada teada, kuidas ja millised maanoorte ühendused veel Euroopas tegutsevad peale meile tuttava 4H. Saime kinnitust ja uusi teadmisi noorte(organisatsiooni)juhiks olemisest, õppisime tundma erinevaid kultuure. Saime palju uusi sõpru! Soovitame kõikidel noortel ja ka noortejuhtidel (vanuses kuni 30aastased) minna osalema Rallyle. See on elu parim nädal – just nii nagu Kadri lubas!

Edu Maie Mäele, kes meie eeskuju järgib ja juba järgmisest RYEurope suurüritusest ehk 3.-10. nov Šveitsis toimuvast Sügisseminarist osa võtab.

Tahame tänada kõiki selle suurepärase kogemuse eest. Üritus oli super ja meeldejääv. 

Täname: Ambla Vallavalitsust, kes võimaldas meile sellel suurepärasel seminaril osalemise, täname ka Eesti 4H-d ja meie suurt sõpra ja Rally kaaslast Kadri Toomingat. Täname Kadri ema Krõõta ja Kati Krabit, kes meile ilusad rahvariided laenasid. Täname ka perekondasid Rohi ja Siska, kes meie 12 päevase eemaloleku ilusasti üle elasid!!! 

Koostas: Helen Siska, Aravete Mad House liige, Eesti 4H noortenõukogu liige Kribamisel aitas kaasa Annika Rohi