Rally 2013 "Be The Change" Iirimaal - parim rahvusvaheline kogemus!

BLOGI KIRJUTIS ON HETKEL TÄIENDAMISEL! PEAGI TULEB TEKSTILE LISA!!

3.-10. augustil toimus Iirimaal Gurteenis Euroopa Maanoorte suveseminar ehk Rally 2013 „Be the change!”. 

Euroopa Rally eesmärk on tuua kokku ligi 100 maanoort üle-euroopa, et jagada oma kogemusi ja häid tavasid. Seekord uuriti rallyl noortejuhtide rolli maaelus, et selgitada vajadusi ja ootusi maapiirkondades ning anda noortele praktilisi juhtimisoskusi. 

Eestit, noorteorganisatsiooni Eesti 4H-d ja Järvamaa piirkonda esindasid Rallyl Aravete Noortekeskuse 4H klubi Aravete Mad House liikmed Annika Rohi, Piret Kalamägi, Helen Siska, Maie Mäe ning Jäneda JAH klubi liige Johannes Must ning Rural Youth Europe esimees Kadri Toomingas. 

Meeskonna juhina tänan kõiki toetajaid, kes meie suveseminaril osalemist toetanud on! (Annika Rohi)

3. august - start! Kolme osaleja (Maie, Helen, Annika) tee sai alguse Aegviidu raudteejaamast! Ülejäänud osalejatega (Piret, Johannes) liitusime Tallinnas. Nagu ikka - enne lendu väike eine Ülemistes ning veel viimased sisseostud. Meil oli kokkulepe, et ostame viimased rahvusvahelise buffee asjad Tallinnast... Tehtud! Nii siis saigi kiirelt asjad kohvritesse paigutatud (peamiselt Heleni kohvrisse) ja jalutuskäik lennujaama võis alata Seal ootas meid Johanns, kes oli ilusti-kenasti seisnud check-in järjekorras. Põhimõtteliselt jõudsimegi täpselt selleks ajaks, kui oli käes meie kord oma pileteid näidata ja kohvrid ära anda... aga... aga, mis selgus kaalumisel. Nii Heleni kui Annika kohvrid olid ülekaalus. Jällegi kiire ümberpakkimine... Tegime veel ühise pildi ja suundusimegi turvaväravate juurde... kus asi ei kulgenud enam sugugi libedalt... Esiteks - soovitusena kõigile! Ärge pange kunagi käsipagasisse vedelikke, see tähendab ka hambapastat, šampooni, juuksevedelikke jne ja mis peamine, ärge pange naistestaffi meesterahva käsipagasisse! Ühesõnaga - Helen jäi ilma kogu  oma säärasest kraamist! :) Teiseks ei läinud libedalt ka Annikal - turvaväravate juures oli miski minu küljes valesti ja mind kutsuti kõrvale! Peale vägagi põhjalikke üle kompamist lasti mind siiki läbi - ju siis ei meeldinud aparaadile minu teksade küljes olevad mõned needid :) ....

Edasi kulges juba kõik hästi. Lend väljus õigel ajal ja ka maandumine kulges edukalt! Annika ja Piret, kelle jaoks oli lennureis esimene elus, elasid ka kõik lennuetapid edukalt läbi. Dublinisse jõudes oli meil kohe vastas üks Rally prep-teami liige... seega veel viimane kiire shopping ja kahetunnine reis spetsiaalselt meile mõeldud bussi ja bussijuhiga võis alata! Koomiline oli veel see, et mina-Annika sain siinkohal suust oma esimesed inglise keelsed sõnad, milleks olid No-No-No-No! Ja seda ütlesin ma meeskonna liikmele, kes pakkus abi minu kohvrite kandmisel. Aga eestlasena olen ma ju kange maanaine, kes ise oma kottide kandmisega harjunud! ... Õhtuks olimegi saabunud Gurteeni. Kohe bussist maha tulles kohtasime juba tuttavaid nägusid (Lukas, Patricia, Gail. Catherine jne ja meie oma Kadri)... Peale registreerimist ja Rally särkide-kottide jms kättesaamist ootas meid esimene õhtusöök. Kuna jõudsime hiljem, soojendati meile eraldi toit... Edasi paigutasime end tubadesse, Annika läks kohe team-leaderite koosolekutele, noored tutvusid ümbruskonnaga... Õhtul kl 9 (nagu edaspidisedki õhtuprogrammid) algasid tutvumismängud, esimese õhtu programmid. 

Pean siinjuures eraldi mainima, et minu Eesti noored olid nii esimesel õhtul kui ka kogu ülejääud Rally jooksul lihtsalt supper lahedad! Ei sobi ju meile niisama istumine või muud jamad, seega mingigi keset põrandat ja tõmmati erinevad seltskonnamängud käima! Super! Lemmikute tiitel kõigi teiste silmas oli välja teenitud! ....  (Annika Rohi)

4. august Iirimaa

Esimene hommik Gurteeni ülikooli linnakus algas meil juba enne kaheksat. Reisiväsimus oli vaikselt juba kadunud ja vaim oli ergas. Tõeline Inglise hommikusöök söödud ja päevakava nägi ette rise and shine-ks. Selgituseks, see on 15 minutiline vaimu äratamine, kus igal riigil oli terve seminari jooksul võimalus teha midagi huvitavat ja ergastavat kas hommikuti või siis töötubade vahepeal. Meid oli õnnistatud imeilusa ilmaga, mis Iirimaal on väga haruldane. Tavalisel päeval võid näha igasuguseid ilmanähtusi – tuult, vihma, päikest, pilvi. Peale suurepärast äratust algas meie kõige esimene seminari töötuba – What is community? (Mis on kogukond?). Rääkisime mis on kogukond ja kuidas meie riigis toimub meie kogukonna töö. Samas tõime välja probleemid ja püüdsime leida lahenduse. Vahepeal oli meie paus ja siis jagati meid gruppideks. Iga grupp pidi leidma ühe fotoaparaadi, millega saaks pilte teha. Siis anti meile kätte kaart, kus oli peal erinevad punktid. Igas punktis oli mingi sõna, mida me pidime lavastama ja selle lavastuse pildile saama. Aega selleks oli meil 45 minutit ja peale lõbusat ringkäiku näitasime oma grupi pilte kõigile osalejatele. Meid hinnati ka suurepärase žürii poolt, kes selgitas välja grupi, kes oli ülesandega kõige paremini hakkama saanud. Auhinnad jagatud suundusime lõunasöögile. Muideks iirlased armastavad selle kohta öelda õhtusöök, mille kestvus oli 12 päeval kuni kella 14.00-ni. Kuigi meile tegelikult nii kauaks aega söömiseks ei jäetud, kuna pidime kella 13.00-ks olema riietunud oma rahvariietesse ning suunduma bussi. 

Nimelt selle aasta avatseremoonia toimus varem kui eelnevatel aastatel. Lisaks pole veel nii suurejoonelist korraldust olnud, kui Iirimaa Rallyl. Kõiki meid viidi poole tunni kaugusel meie ööbimiskohast ühte ilusasse linna nimega Birr. Saime osa suurepärasest ja ilusast paraadist, mis kulges läbi linna. Lisaks meie Rally rahvale osalesid paraadil ka uunikum autod, põllumasinad ja erinevaid meelelahutus grupid. Uhke tunne oli kõndida läbi väikse, kuid imeilusa linna, kus rahvas tänava äärtel sulle kaasa elas ja huviga uuris, kust kohast me pärit oleme. Selline kogemus ja meeliületavalt tore päev jääb pikaks ajaks meelde. Paljud välismaalased imetlesid meie ilusaid rahvariideid ja ka endal oli väga uhke tunne neid kanda. Paraadil jõudes kesklinna tervitasid meid erinevad aadlid, kes vaatasid ilusat paraadi suurelt lavalt. Lisaks helistati meie Rally kella sellel laval ja ametlikult oli meie selle aasta Rally Iirimaal avatud. Naeratus näol ja emotsioonid laes suundusime tagasi Gurteeni. Asjatoimetused tehtud ootas meid kosutav vahepala. Õhtuprogrammis oli ette nähtud international buffet, kus iga riigil oli ülesandeks tuua oma riigi traditsioonilisi toite, jooke ja muud informatsiooni. Igal riigil oli oma laud, kus sai asetada kõike head ja paremat ning tutvustada enda riiki. Eesti oli suurejooneliselt esindatud ja laud oli rikkalik. Terve õhtu saime maitsta erinevate riikide hõrgutisi ja saime osa ka meelelahutusest. Õhtu lõppes iga osalise jaoks erinevalt. Võimalus oli pärast international buffet-it teha erinevaid seltskonnamänge ja tantsida nii kaua kui jaksasid.
See esimene päev oli põhimõtteliselt sisse elamis päev. Sain tuttavaks osalistega ja jagada oma mõtteid kui ka ideid. Õppisin nägema rohkem meie kogukonna probleeme ja kuidas neid lahendada. 
(Helen Siska)

5. august

Esmaspäeva hommik algas päikesepaisteliselt, aga õues oli ikka päris külm. Hommikusöök toimus meil sisehoovis suures valges telgis, kuhu ilma soojemate riietetega lihtsalt ei saanud minna. Peale hommikusööki algas tavaline energizeri, kus meid korralikult üles äratati. Esimene selle päeva teema oli social capital (sotsiaalne kapital). Peale kosutavat pausi oli meil teemaks European citizenship (Euroopa elanikkond). Töötubade lõpuks pidime töötubades läbitud teemade põhjal joonistama oma Euroopa kangelasi - mõnel valmis koguni superpõrsas. Poole päeva pealt aga pidime hakkama tegema ettevalmistusi õhtuseks programmiks - international entertainmendiks. Nimelt tuli Eestil, Lätil ja Poolal teha ühine piirkonndlik etteaste. Meie - eestlased õpetasime selgeks perekonnavalsi, poolakad oma traditsioonilise ürituste avatantsu ning lätlased oma rahvusliku hoogsa tantsu. Ühisel kokkuleppel rahvariided selga, patsid pähe, suud punaseks ja õhtu võis alata! Tulemus oli super hea! Meie oma etteastega avasime ühtlasi kogu õhtuprogrammi. See oli väga ilus, mis nii mõnelgi osalejad üllatuspisara silmanurka tõi. Samuti oli suur imestus nii mõnelegi see, et eesti tüdrukud panid poola poisid tantsima (kellele varem tantsimine üldse ei meeldinud!)... (Helen Siska, Annika Rohi)

6. august ehk neljas päev Iirimaal algas hommikusöögi ja ergutusringiga. Pärast seda toimus töötuba, mille teemaks oli kaasamine ja motiveerimine. Osalejad jagati gruppidesse ning iga grupi liige pidi rääkima kuidas teda oma kogukonnas motiveeritakse ja mida ta on teinud, et  oma kogukonna elu paremaks muuta. Arutleti ka erinevaid võimalusi kuidas ja kas üldse on meil võimalus oma kodukoha elu korraldusse sekkuda. Töötoa lõpptulemusel valmis igal grupil plakat, kuhu oli koostatud kokkuvõte aruteludest.  Pärast lõunasööki sõitsime Terryglassi, kus jätkus õppeprogramm. Programm algas loenguga „Liidriks olemine“. Hiljem pidime me kirja panema liidri omadused, lootused, hirmud ja katsumused. Lõpetuseks joonistasime me visiooni endast kui liidrist. Päev lõppes Iiri õhtuga- õppisime iiri rahvustantse, laulsime laule ja mängisime trumme.

Kogemused, mida õppisin?

·         Õppisin erinevaid aktiivõppe meetodeid töötubade läbiviimiseks;

·         Ergutusmängud, meeskonnamängud- kuidas rahvast üles kütta;

·         Erinevate rahvaste kultuur, keel, kombed (tantsud);

·         Kuidas olla hea liider, liidrite katsumused, hirmud, omadused;

·         Ühiskonnas aktiivne olemine- mida olen mina teinud- Kõik algab iseendast, kui ise ei ole aktiivne, siis ei tasu oodata, et keegi teine on.

Piret Kalamägi

7. august. Päeva esimene ülesanne oli kirjutada välja suvaliselt kokkupandud meeskondades missuguste probleemide ees võivad juhid sattuda ja mis on hirmud on seotud juhtimisega.

See ülesanne võttis kokku eelmise päeva kus me käisime üle samad probleemid ja punktid aga seekord oli see meeskonnas ja avalikult arutatud.

Üleskirjutatud hirmud ja probleemid oli vaja järgmisena sketšina välja näidelda võimalikud lahendused. Tiim kus mina olin, võttis lähenemiseks miimika ja lasta pealtvaatajatel arvata millise hirmu või probleemi lahendust me välja näitleme 

Sketšid, mis olid tehtud tiimide poolt, olid väga leidlikud ja humoorikad, aga ikkagi pakkusid lahendusi erinevatele ja  nagu välja paistis valitud probleemidest siis, jagatud probleemidele.

Järgmine päeva tegevus oli „Avatud raamatukogu“ mis töötab suhteliselt sarnaselt „Idee kohvikuga“ , kus siis luuakse platsil kogunemispunktid kus räägib üks või rohkem inimest. Igal ühel antakse vaba voli minna mis iganes punkti neid huvitab ja kuulata neid antud ajavahemikus. Kui vile kostub siis on aeg liikuda järgmise punkti juurde. Teemad olid väga mitmesugused ja erinevad. Räägiti kuidas ja mis moodi küsida projektide jaoks raha mis asutustest, kuidas saada vahetusõpilseks või vabatahtlikuks ja nt kuidas töötab kohalik Iiri 4H sarnane asutus e. Macra na Feirme.  „Avatud Raamatukogu“ oli väga informatiivne ja väga tore kuulata, sai esitada mitmeid küsimus mida saaks ka kasutada oma koduvallas.

(Johannes Must)

Rally viis asja, mis ma Rallylt kaasa võtsin:

* Head kontaktid nii välismaal kui ka Eestis, loodud sõprus suhted naaber valla klubiga;

* Ürituste ideid mida tasuks ka korraldada omas vallas, nt Randomacts of kindness e. juhuslikud hea teod;

* Häid kogemusi ja teadmisi kuidas saada ja olla hea juht;

* Tulevikuks üritusi kus osaleda tänu uutele kontaktidele;

* Läbi erinevate töötubade sain olla osa mitmetest ja huvitavatest ajurünnakutest kus räägiti välja mitmeid erinevaid ideid läbi mitmesuguste kultuuri spektrite. (Johannes Must)

--- 

Olen väga tänulik, et nii Eesti 4H kui ka Ambla vald andis mulle võimaluse sellisel uskumatult vahva sündmusel osaleda. Soovitan kindlasti noortel sellistest projektidest osavõtta, kuna
saab praktiseerida oma keele oskust, saab uusi tuttavaid üle euroopa, unustamatu nädal
erinevate tegevuste seltsid- eneseareng ja kindlasti ka reisimine, -
võimalik tutvuda erinevate kultuuridega. Ühesõnaga mul oli Iirimaal väga
tore nädal, kogemustel rohke ja väga lahedate inimeste seltsis, eriti meie
Eesti tiim :) (Maie Mäe)

Kõik koos täname Ambla ja Tapa valda ning Eesti 4H-d, kes meid toetasid.

PEAGI TULEB SIIA VEEL LISAPILTE!